Kõo valla põhimäärus

Kinnitatud Kõo Vallavolikogu.
06.märtsi 2003.a.määrusega



I ÜLDSÄTTED
§ 1 Kõo valla põhimääruse eesmärk
Kõo valla põhimääruses sätestatakse Kõo valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

§ 2 Valla kohaliku omavalitsuse mõiste
(1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.
(2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.

§ 3 Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted
Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;
3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste rakendamisel ja pandud kohustuste täitmisel;
6) tegevuse avalikkus;
7) valla elanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsamatel tingimustel.

§ 4 Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused
(1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.
(2) Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste, käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.
(3) Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
(4) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse.

§ 5 Valla ülesanded
(1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Nimetatud ülesannete täitmise finantseerimine toimub vallaeelarvest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on pandud talle seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla poolt riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu.
(3) Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, teede ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist.
(4)Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuse, üldhariduskooli, raamatukogude ja teiste kultuuriasutuste, hoolekandeasutuse, ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd.
(5)Omavalitsusüksuse ülesanne on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine.
(6)Omavalitsusüksuse ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides.

§ 6 Valla kohaliku omavalitsuse organid
Valla kohaliku omavalitsuse organid on:
(1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) -- valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
(2) vallavalitsus -- volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 7 Valla sümbolid
(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Valla vapp on kuldkollasel kilbil must kellatorn rukkilillesinise Andrease risti taustal
Kellatorn sümboliseerib vallaelanike ärksust ja kaitstust, Andrease rist lootust paremale tulevikule ning kuldkollane taust piirkonna põhilist tegevusala - viljakasvatust.

§ 8 Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites
Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

§ 9 Valla elanik
(1) Valla elanik on isik, kelle elukoht elanike registris on Kõo vald.
(2) Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.


§ 10 Valla piir ja haldusjaotus
(1) Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras.
(2) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist.
(3) Valla piir looduses tähistatakse koos naaberomavalitsusüksustega.
(4) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega.
(5) Valla administratiivkeskus asub Kõo asulas.

§ 11 Valla suhted teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega
(1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel.
(2) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

II VOLIKOGU
§ 12 Volikogu -- valla esinduskogu
(1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(3) Valla kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi.
(4) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra.
(5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
(6) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees.
(7) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

§ 13 Volikogu liige
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Ta on otsuste tegemisel sõltumatu, juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Ennast üksikakti arutamisest ja otsustamisest taandanud isik võib selle üksikakti arutamise ja otsustamise ajal viibida volikogu istungi toimumise ruumis.
(5) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras, kui seda otsustab volikogu.
(6) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna.
(7) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(8) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud ja täitma volikogu poolt antud ülesandeid;
(9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
(10) Volikogu asendusliige on käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 ettenähtud juhtudel ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik.
(11) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1)volikogu tegutsemisvõimetusega;
2)tagasiastumisega;
3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;
4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;
5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;
6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;
7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;
8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;
9) teovõimetuks tunnistamisega;
10) tema surmaga.
(12) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses:
1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;
2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;
3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;
4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt.
(13) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest.
(14) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast.
(15) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

§ 14 Volikogu ainupädevus
(1) Volikogu ainupädevusse kuulub:
1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine;
2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine;
3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine.
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.;
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni moodustamine,
14) volikogu esimehe, aseesimehe valimine
15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine;
16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine;
17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele;
18) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine;
19) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
20) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine;
21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
22) valla esindamise korra kehtestamine;
23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine;lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
24) rahvakohtunikukandidaatide valimine;
25) põhiseaduse paragrahvi 29 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine;
26) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine
27) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
28) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
29) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
30) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
31) detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine.
32) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
33) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
34) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruse kinnitamine.
35) heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine;
36) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

(2) Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud küsimused.
(3) Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele.
(4) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele.

§ 15 Volikogu struktuur ja töökorraldus
(1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu.
(2) Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei.


§ 16 Vallavolikogu töökord
(1) Vallavolikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele, lähtub valla ja tema elanike huvidest ning vallavolikogu otsustustest.
(2) Vallavolikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees.
(3) Vallavolikogu tööorganid on komisjonid.

§ 17 Vallavolikogu istungi ettevalmistamine, kokkukutsumine ja läbiviimine
(1) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel on võimalik ka vallavolikogu sagedasem kokkukutsumine.
(2) Kõik volikogule esitatavad eelnõud, taotlused, ettepanekud, pöördumised, avaldused peavad olema esitatud kaheksa päeva enne volikogu istungit vallavalitsuse kantseleisse.
(3) Kui eelnõu ei ole esitanud vallavalitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks ka valitsusele. Valitsus esitab volikogule eelnõu kohta oma seisukoha, millest nähtub ka vastavus kehtivatele õigusaktidele, hiljemalt 4 päeva enne volikogu istungit
(4) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(5) Vallavolikogu kokkukutsumisest ja arutusele tulevatest küsimustest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutsed võib saata ka e-postiga.
(6) Istungi päevakorra ning õigusaktide eelnõud arutusele tulevates küsimustes peavad olema vallavolikogu liikmetele kättesaadavad hiljemalt neli päeva enne istungi toimumist.Volikogu liikme soovil võib eelnõud edastada e-postiga.
(7) Volikogu liikmete osalemist volikogu istungitel arvestatakse osavõtulehtedel, millele istungist osa võttev volikogu liige annab allkirja. Istungil osalevad külalised registreerivad end osavõtulehel.
(8) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel aga vanim kohalolev vallavolikogu liige.
Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees.
(9) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on vallavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras.
Küsimuste arutamise, mis nimetatud nõudele ei vasta, otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega.
(10) Umbusaldusmenetluse võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust.

§ 18 Istungi päevakord
(1) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) vallavolikogu liikmed;
2) vallavalitsuse liikmed;
3) vallaelanikud, asutused ja ettevõtted vallavalitsuse kaudu.
(2) Vastuvõetud päevakorda ja küsimuste järjekorda võib muuta volikogu koosseisu häälteenamusega.
(3) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(4) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja
(5) Istungist video- ja fonosalvestuste tegemiseks on külalisel vaja istungi juhataja luba.

§ 19 Volikogu istung
(1) Istungi avamine hõlmab
1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu teatamist;
2) kutsutud külaliste tutvustamist;
3) päevakorra eelnõu arutamist ja selle kinnitamist.
(2) Vallavolikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus.
1) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestvus on 10 minutit.
2) Küsimused ettekande kohta esitatakse täpselt formuleeritult.
3) Sõnavõtt on vallavolikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on vallavolikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega mitte üle viie minuti.
4) Märkus on vallavolikogu liikme kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on lühike märkus, vastus või ütlus. Igas päevakorrapunktis on vallavolikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.
5) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.
6) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda vallavolikogu.
7) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.
8) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.
9) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või volikogu koosseisu häälteenamuse nõudel.
10) Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu igas staadiumis kuni eelnõu lõplikule hääletamisele panemiseni. Kui eelnõu on pandud lõplikule hääletamisele, siis seda tagasi võtta enam ei saa.
11) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «jah» või «ei».
12) Mõjuvatest põhjustest istungilt lahkumiseks informeerib vallavolikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg ja selle põhjus märgitakse protokolli.
(3) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või mitmel lugemisel. Järgmisele lugemisele panemine otsustatakse poolthäälteenamusega.
(4) Kohustuslikus korras arutatakse vähemalt kahel lugemisel:
1) eelarve kinnitamine
2) valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine
3) valla arengukava kinnitamine ja muutmine
4) maksude ja koormiste määramine

§ 20 Otsustuste tegemine
(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Nimeline hääletamine toimub, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel.
(3) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 1.lõike punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(4) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis otsustab istungi juhataja hääl.
(5) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse Kõo vallamajas 10 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

§ 21 Istungi protokoll
(1) Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär.
(2) Vallavolikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused, mis esitatakse kirjalikult.
(3) Viie päeva jooksul pärast istungi toimumist on vallavolikogu liikmetel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid paranduste tegemiseks protokolli. Paranduse tegemise otsustab vallavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik.
(4) Vallavolikogu istungi protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümne päeva möödumisel istungi toimumise päevast arvates.
(5) Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik .
(6) Vallavolikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallaasutuste siseseks kasutamiseks.

§ 22 Volikogu esimees ja aseesimees
(1)Volikogu esimehe valimise kord:
1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon, valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
2) Volikogu liikmed esitavad enda hulgast volikogu esimehe kandidaadid. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega.
3) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 10-minutilises sõnavõtus.
4) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale volikogu esimehe kandidaadile kuni kolm küsimust.
5) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse enne nimekirja sulgemist.

6) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.
7) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.
8) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
9) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima rohkem hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, lahendatakse küsimus järgmisel istungil ühe nädala jooksul.
10) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, siis langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid.
11) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.
12) Kui kandidaate oli ainult üks või kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. Kui ka nüüd ei saa keegi nõutavat häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist järgmisel volikogu istungil ühe nädala jooksul.
(2) Volikogu esimehe asetäitja valitakse pärast volikogu esimehe valimist .
(3) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning juhib nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;
4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
(4) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees, nende äraolekul aga vanim kohalolev volikogu liige.
(5) Volikogu esimehel ja tema asetäitjal on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval.

§ 23 Volikogu komisjonid
(1) Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ajutisi komisjone.
Komisjonide ülesanne on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine.
(2) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse ja vabastatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolt. Vallavalitsuse haldusaparaadi töötajad kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse komisjoni.
(3) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega.
(4) Komisjoni otsused protokollitakse ja nendele kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.
(6) Komisjoni liikmed võivad oma isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest.
(7) Vallavolikogu alatised komisjonid tegutsevad käesolevas põhimääruses sätestatud töökordade järgi.
(8) Vallavolikogu alatised komisjonid on:
1) revisjonikomisjon;
2) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon;
3) haridus-ja kultuuri- ja välissuhete komisjon;
4) eelarve, majandusliku arengu ja maaelu komisjon;
5) Ajutiste komisjonide ülesanded ja tegutsemise alused määrab vallavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel.

§ 24 Vallavolikogu alatiste komisjonide töökord
(1) Vallavolikogu alatised komisjonid on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud vallavolikogu tööorganid. Komisjoni volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja volitused lõpevad koos vallavolikogu
volituste lõppemisega või lõpetatakse komisjoni tegevus vallavolikogu otsusega.
(2) Oma tegevuses juhinduvad vallavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi seadusandlusest, riiklikest normatiivaktidest, käesolevast põhimäärusest ning teistest vallavolikogu õigusaktidest.
(3) Vallavolikogu alatised komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule.
(4)Vallavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente.
(5) Vallavolikogu alatistelt komisjonidelt laekunud ettepanekud kuuluvad enne vallavalitsusele esitamist kooskõlastamisele vallavolikogu esimehega.

§ 25 Revisjonikomisjoni töökord
(1) Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. Komisjoni kõik liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast.
(2) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu õigusaktidele;
2). tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning valla ainuosalusega ettevõtete raamatupidamise õigsust
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist.
5) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist;
6) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(3) Komisjon vaatab läbi valla eelarve täitmise aruande enne selle kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud vallavolikogule.

(4) Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega.
(5) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt.
(6) Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine.
(7 Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kas komisjoni esimehe või liikmete ettepanekul.
(8) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega.
(9) Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi.
(10) Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, ja ka kohalekutsutud ekspertide arvamused.
(11) Komisjoni otsustus võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. Koosoleku käik protokollitakse.
(12) Vajadusel antakse komisjoni otsustus seisukoha võtmiseks vallavolikogule.
(13) Revisjonid korraldatakse:
1) vastavalt vallavolikogu kinnitatud plaanile;
2) vallavolikogu ettepanekul;
3) revisjonikomisjoni algatusel;
4) saabunud kaebuste ja signaalide põhjal ning muudel juhtudel.
(14) Revisjonidest teatatakse eelnevalt vallavolikogu esimehele ja vallavanemale
(15) Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest ning esitab selle vallavalitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule otsuse eelnõu. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist.
(16) Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest.
(17) Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta.
(18) Lõplikud kontrollifaktid avalikustatakse vajaduse piires.
§ 26 Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni töökord
(1) Sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis on vähemalt viis liiget.
(2) Komisjoni põhiülesanded on:
1) valla sotsiaalhoolduse ja tervishoiu põhisuundade väljatöötamine ning nende elluviimise jälgimine;
2). osalemine valla arengukava väljatöötamises;
3) niisuguse süsteemi loomine, et arstiabi ja sotsiaalhooldus jõuaks võimalikult lihtsalt iga abivajajani.
(3) Nende ülesannete täitmiseks:
1) peetakse arvestust pensionäride, üksikvanurite, invaliidide, puuetega laste, paljulapseliste perede, asotsiaalsete perede, kinnipidamiskohtadest vabanenute, töötute ja nende perede, hooldusasutustes viibivate laste,
invaliidide ning vanurite kohta;
2) organiseeritakse koostööd invaühingute, puuetega inimeste ning pensionäride ühenduste, usuühingute jt ühiskondlike organisatsioonidega, koolide ning lasteasutustega;
3) tutvustatakse elanikkonnale sotsiaalhooldust ja tervishoidu käsitlevaid õigusakte.
(4) Komisjonil on õigus:
1) osaleda vallavolikogus arutusele tulevate sotsiaal- ja tervishoiualaste küsimuste ettevalmistamises;
2) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta;
3) teha ettepanekuid vallaeelarve koostamisel;
4) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös;
5) kuulata ära vallaasutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni;
6) kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi.
(5) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt.
(6) Komisjon annab oma tööst informatsiooni elanikkonnale.
(7) Komisjoni töövorm on koosolek.
1) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega.
2) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed.
3) Komisjoni otsustus võetakse vastu lihthäälteenamusega.
4) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse.
5) Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning koosolekul osalejate eriarvamused.
6) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
7) Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega või väljasõidukoosolekuid.


§ 27 Hariduse - kultuuri ja välissuhete komisjon
(1) Hariduse- ja kultuuri ja välissuhete komisjon on vähemalt viieliikmeline komisjon, kelle põhiülesanne on vallavolikogu haridus-, kultuuri-, välissuhete ja spordipoliitika kavandamine.
(2) Komisjon töötab välja ja esitab vallavolikogus kinnitamiseks valla hariduse, kultuuri ja spordi arengukavad, perspektiivplaanid ning nende ellurakendamise põhimõtted.
(3) Komisjon valmistab ette või annab omapoolse hinnangu vallavolikogus arutusele tulevate valla haridus-, kultuuri- ,spordielu ja välissuhteid puudutavatele küsimustele.
(4) Komisjon võtab osa valla eelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid valla haridus-, kultuuri- , spordielu ja välissuhete ning nendesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks.
(5) Komisjon teeb ise või vaatab läbi enne vallavolikogule esitamist kõik muudatused või täiendused haridus-ja kultuuriasutuste eelarvete muutmiseks.
(6) Komisjon teeb koostööd vallavalitsuse, kõikide haridus-ja kultuuriasutuste ning antud eluvaldkondades tegutsevate ühenduste, seltside, fondide, organisatsioonide ja üksikisikutega.
(7) Komisjon lähtub oma töös vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(8) Komisjonil on õigus:
1) teha vallavolikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid valla haridus-, kultuuri- ja välissuhteid ning spordielu puudutavates küsimustes;
2) kaasata oma töösse vallavalitsuse ja vallaasutuste töötajaid;
3) moodustada ajutisi komisjone ning töögruppe;
4) teha koostööd vallavolikogu teiste alaliste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid;
5) saada informatsiooni vallavalitsuselt, vallas tegutsevatelt asutustelt, ettevõtetelt ja organisatsioonidelt;
6) kuulata ära vallas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte haridus-, kultuuri- ja spordiküsimustes;
7) teha ettepanekuid vallavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta;
8) pidada väljasõidukoosolekuid;

(9) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt.
(10) Komisjoni töövorm on koosolek.
1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis.
2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees.
3) Vallavalitsuse või vähemalt neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul tuleb nende tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsuda komisjoni koosolek kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul.
4) Komisjoni koosoleku kokkukutsumisel peab kutse komisjoni liikmetele olema teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne komisjoni koosolekut.
5) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees.
6) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete häälteenamusega.
7) Komisjoni koosolekud on avalikud. Komisjon võib kuulutada koosoleku kinniseks poolthäälteenamusega või kui vastavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
8) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse.
9) Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 28 Eelarve , majandusliku arengu ja maaelu komisjon
(1) Komisjonis on vähemalt viis liiget.
(2)Komisjoni põhiülesanne on valla majanduslikule arengule, eelarve ja maksupoliitika väljatöötamisele ning elluviimisele kaasaaitamine.
(3)Põhiülesande täitmiseks komisjon:
1) aitab kaasa valla eelarve koostamisele, teeb majandusanalüüse ning ettepanekuid eelarve muutmiseks;
2) osaleb valla majandusarengu perspektiivplaani koostamises;
3) teeb ettepanekuid ja osaleb ettevõtluse arendamises;
4) osaleb oma õiguste piires kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises.
5) püstitab ülesandeid ja võtab vastu otsustusi valla ehituse, heakorra, kommunaalmajanduse, maamajanduse ja keskkonnakaitse probleemide lahendamiseks;
(5) Komisjonil on õigus käesoleva põhimääruse kohaselt ja vallavolikogu antud volituste ulatuses:
1) osaleda vallaeelarve koostamises;
2) teha majandusanalüüse;
3) teha ettepanekuid ja osaleda ettevõtluse arendamises;
4) teha ettepanekuid eelarve muudatusteks;
5) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös;
6) kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi;
7) teha ettepanekuid vallavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta.
(6) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt.
(7) Komisjoni töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis.
1) Koosoleku kutsub kokku esimees, teatades sellest ette vähemalt neli päeva.
2) Kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed.
3) Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega.
4) Komisjon võib pidada väljasõidukoosolekuid.
5) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse.

§ 29 Umbusaldusmenetlus volikogus
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele.
(2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile.
(3) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
(4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või vallavalitsuse liikme ametist ja kohustustest vabastamise.
(5) Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani.
(6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 30 Tööandja kohustus volikogu liikme ees
Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.




§ 31. Volikogu tegutsemisvõimetus
(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
1) ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.
(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras.

III VALLAVALITSUS
§ 32. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan
(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mis lahendab kõiki valla pädevusse antud küsimusi, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti, ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid.
(2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

§ 33 Vallavanem
(1) Vallavanema valimise kord:

1)Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavanemakandidaatide ülesseadmine
1)Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kirjaliku ettepaneku esitamise õigus on vallavolikogu liikmel, kodanike valimisliidul või volikogu fraktsioonil.
2)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri.
3)Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega.
4)Igal vallavanema kandadaadil on õigus kuni 10-minutiliseks sõnavõtuks.
5)Kandidaadid vastavad volikoguliikmete küsimustele, kusjuures igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni 3 küsimust.
6)Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.
(3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
1) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise.
2) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed.
3) Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.
(4)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(5) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
(6) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima rohkem hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos.
(7) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, siis langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid.
(8) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks.
(9) Kui kandidaate oli ainult üks või kaks ja vallavanem ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. Kui ka nüüd ei saa keegi nõutavat häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist järgmisel volikogu istungil kahe nädala jooksul.
(10) Vallavanem:
1) esitab volikogule ja vallavalitsusele valla elu korraldavaid ettepanekuid;
2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
3) sõlmib vallavalitsuse nimel lepinguid vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale;
4) korraldab vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingute täitmise;
5) esindab valda või vallavalitsust vastavalt seadusega ja valla põhimäärusega antud pädevusele. Vallavanem võib temale antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama valda;
6) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;
7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest teenistujaid vastavalt kinnitatud koosseisule ja eelarvele, sõlmib ja lõpetab töölepinguid valla asutuste juhtidega;
8) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
9) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
10) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
11) annab korraldusi elanike ja nende vara kaitseks tule- ja loodusõnnetuse korral;
12) täidab muid talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid.
(11) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tagasiastumisel;
2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel;
3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
4) tema teovõimetuks tunnistamisel;
5) tema surma korral.
(12) Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni.
(13) Vallavanemat asendab asevallavanem.

§ 34 Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine
(1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja teised volikogu poolt kinnitatud isikud.
(2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.
(3) Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui kolm liiget.
(4) Volikogul on õigus muuta vallavalitsuse suurust vastavalt vallavanema ettepanekule.
(5) Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande.
(6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.
(7) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(8) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel.
(9) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha - poolt või vastu.
(10)Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
(11) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise.
(12) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed.
(13) Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel.
(14) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse.
(15)Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.
(16) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui ametisse on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sh. vallavanem.
(17) Vallavalitsuse liikmete volitused lõpevad enne tähtaega:
1) isikliku avalduse alusel;
2) vallavanema esildisel;
3) umbusalduse avaldamise korral;
4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus;
5) tema teovõimetuks tunnistamisega;
6) tema surma korral.

§ 35 Vallavalitsuse töökord
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.
(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige.
(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega.
Häälte võrdsuse korral on otsustav juhataja hääl.
(4) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele.
(5) Ametist lahkuv vallavalitsus tagab jooksvate küsimuste lahendamise kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni.
(6) Vallavalitsuse töökorra kehtestab vallavolikogu.


§ 36 Vallasekretär
(1)Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.
(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.
(3)Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
(4) Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust, korraldab vallavalitsuse teenistust ja tagab valla õigusaktide vastavuse vabariigi õigusaktidega.
(5) Vallasekretäri ülesanded:
1) esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja teenistujate koosseisu kohta;
2) korraldab volikogu istungite protokollimist ja volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamise ja töö avalikustamise;
3) informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta;
4) hoiab valla vapipitsatit, korrastab ja säilitab vajalikku volikogu ja vallavalitsuse dokumentatsiooni;
5) täidab teisi talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid.
(6) Vallasekretäri asendamise otsustab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele.

§ 37 Valla ametiasutused
(1) Valla ametiasutusteks on vallakantselei ja vallavalitsus.
(2) Vallakantselei põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine.
(3) Vallakantselei juht on vallasekretär.
(4) Vallakantselei ülesanded on:
1) volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;
2) õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise tagamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele;
3) protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale;
4) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning valla arhiivi pidamise korraldamine;
5) volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse teostamine;
6) tõendite ja õiendite väljastamine;
7) valla registrite pidamise korraldamine;
8) perekonnaseisualase töö korraldamine;
9) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine;
10) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires;
11) personaliarvestuse pidamine;
12) volikogu esimehe, vallavanema või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine.
(5) Töötajate võtmine valla teenistusse võib toimuda konkursi korras.
(6) Valla haldusaparaadi struktuuri kinnitab vallavolikogu.
§ 38 Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid
(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(2) Lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a § 38 lõike 1 punktis 2 toodud juhul;
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks;
3) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus.
(3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži:
1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
2) 3 –5aastat – kolme kuu ametipalk;
3)5 – 10 aastat – kuue kuu ametipalk;
4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk.
(4) Teenistusest vabastamisel ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk.
(5) Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk.
(6) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk.
(7) Teenistuse lõppemisel seoses ametniku surmaga, makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses.
(8) Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena ametniku kuue kuu ametipalk.
(9) Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu ametipalk.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 - 6 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist.
(11) Teenistusest vabastamisel ametniku kirjaliku avalduse alusel ametnikust mitteolenevate oluliste põhjuste tõttu (alaealise lapse, vanuri või haige hooldus, elukoha vahetus, sobimatus juhiga) võib maksta hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses vallavanema käskkirja alusel.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 – 9 ja 11 ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist.
(13) Paragrahvis 38 sätestatud hüvituste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise volikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad paragrahvis 38 sätestatud soodustused.

IV KÕO VALLA VARA JA EELARVE
§ 39 Vallavara mõiste
(1) Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
(2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu.

§ 40 Valla majandustegevus
(1) Valla majandustegevus on:
1) osalemine ettevõtluses;
2) tehingud vallavaraga;
3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks;
4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine.
(2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.
(3) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras.

§ 41Valla eelarve tulud ja kulud
(1) Valla eelarve tulud on:
1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest;
2) laekumised valla asutuste ja valla osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest valla varaga;
3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;
4) laenud ja intressid;
5) trahvid;
6) muud laekumised.
(2) Valla eelarve kulud on assigneeringud:
1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks;
2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
3) valla omavalitsusorganite ülalpidamiseks;
4) võetud laenude ja laenuprotsentide tasumiseks;
5) reservfondi moodustamiseks;
6) muudeks volikogu poolt heakskiidetud eelarvelisteks kulutusteks.
(3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 42 Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine
(1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab volikogu.
(2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.
(3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumisel. Laene võib võtta majanduslikku kasu toovate või vallale tähtsate arengusuundade edendamiseks. Jooksvate kulude katteks võib võtta laene arvestusega, et need tasutakse sama eelarveaasta jooksul.
(4) Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras.
(5) Vallavalitsus koostab eelneva aasta eelarve täitmise aastaaruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul peale eelarveaasta algust.

(6)Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aastaaruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.
(7) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1.maiks.

§ 43 Kohalikud maksud ja koormised
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega.
Ettepanekuid valla maksude kehtestamiseks võivad volikogule teha volikogu liikmed, volikogu komisjonid, vallavalitsus või vallavanem.
(2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormisi.

V VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD
§ 44 Valla arengukava
(1) Arengukava ülesanne on valla sotsiaal-majandusliku olukorra analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatult võimalustega.
(2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.
(3) Volikogu kinnitab arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu ning kõigi seisukohtade esitamist.
(4) Valla arengukava on aluseks
1) vallaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata allikast;
3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks
(5) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus.

§ 45 Valla üldplaneering
(1) Arengukava alusel koostatakse valla kohta üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras.
(2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.
(3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
(4) Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.
(5) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad planeeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest arvates.

§ 46 Kõo valla kultuuriväärtuste kaitse
(1) Kõo omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine.
(2) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras.

§ 47 Keskkonnakaitse
(1) Valla omavalitsusorganid peavad oma arenguprioriteediks säästvat arengut ning tervisliku elukeskkonna säilitamist, samuti ka valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimist.

VI VALLA ÕIGUSAKTID
§ 48 Valla õigusaktid
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi.
(2) Volikogul on õigus õigustrakendavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kõo valla haldusterritooriumil.
(4) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse vallakantseleis.
(5) Volikogul on õigus kohustada vallavalitsust muutma või tühistama oma määruseid või korraldusi, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustega.

§ 49 Valla õigusaktide algatamine
(1) Volikogu õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) volikogu fraktsioonil;
4) vallavalitsusel;
5) vallavanemal;
6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel.
(2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(3) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses.
(5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

§ 50 Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine
(1) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole toodud eraldi jõustumise tähtaega. Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut Kõo vallamaja teadetetahvlil.
(2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt ühe nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.
(3) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused avalikustatakse vallakantseleis.
(4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.
(5) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees.
(6) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval peale avalikustamist, korraldused jõustuvadteatavakstegemisest..
(7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.
(8) Volikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides 10 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
(9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks.
(10) Vallakantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele.

§ 51 Õigusaktide täitmise kontroll
(1) Seaduste ja vallavolikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus.
(2) Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest.
(3) Vallavalitsus teostab valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli, selleks kuulates valitsuse istungil üks kord nelja kuu jooksul vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest.
***
(4) Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on ülesandeks tehtud vastava õigusakti täitmise tagamine.
(5) Arupärimine esitatakse volikogu esimehe kaudu.
(6) Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul.

VII KÕO VALLA VÄLISSUHTED

§ 51 Kõo valla välissuhete korraldamise alused
(1) Kõo vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.
(2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu.
(3) Kõo omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki, kelle tegevuse põhimõtted pole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või Eesti Vabariigi rahvusvahelise suhtlemise põhiseisukohtadega.


§ 52 Kõo valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö
(1) Kõo vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Kõo valla arengu ja elanike huvides.
(2) Kõo valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Kõo valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega.
(3) Kõo valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest.


VIII PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE
§ 53 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine
(1) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Põhimääruses tehtud muudatus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.