Kõo valla arengukava

Üldpoliitilised põhimõtted

Valla arengus on keskne roll kohaliku omavalitsuse võimuorganitel.

Volikogu ja vallavalitsus koostavad ja viivad ellu arengukava, samuti teevad kogu valda puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub avalikul võimul suur vastutus vallas toimuva ees.

Kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtted:

• Otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude kohalike elanike tahet ja huve.
• Tegevus on avalik, otsused argumenteeritud, ametnike vastutus konkreetne.
• Vallavalitsuse töö on otstarbekalt korraldatud.
• Ametnikkond komplekteeritakse pädevatest, vastutustundlikest ja arenemisvõimelistest spetsialistidest.
• Vallaelu juhtimiseks tehakse aktiivset koostööd seltside, ühingute jt kodanikeühendustega ning võimalikult paljude eri huvigruppide esindajatega. 
• Valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldised huvid.
• Kvaliteetse ja asjatundliku teenuse osutamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täiendkoolituse kaudu.

Eesmärgid ja prioriteedid

• Haldusreformi põhimõtetest lähtudes teha aktiivset koostööd naaberomavalitsustega, eesmärgiga hoida kokku kulusid ning saavutada parem kvaliteet, samuti integreerida piirkonna omavalitsusüksusi.
• Parandada infovahetust võimuorganite sees ning väljapoole.
• Suurendada vallavalitsuse mobiilsust ja töökiirust.
• Vallamaja ja valla allasutuste materiaal-tehnislise baasi uuendamine ja kaasajastamine.
• Kõo mõisa ringhoone soojustamine ja välisviimistlus. 
• Suurendada ja konkretiseerida vallaametnike vastutust oma töölõikude eest, täpsustada ametiülesandeid.
• Kasutada ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks senisest rohkem lepingulist tööjõudu, tellida spetsialistidelt tööd valdkondades, milles pole otstarbekas põhikohaga töötaja(te) rakendamine. See annab ka värskeid ideid ning võimaldab paindlikumalt tööd korraldada.
• Rakendada tööle spetsialist, kes tegeleks eelarveväliste finantseerimisvõimaluste otsimise ja analüüsiga ning rahataotluste ettevalmistamisega.

Eelarve kujundamise põhimõtted

• Eelarve koostamise aluseks on arengukava
• Eelarve peab olema tasakaalus.
• Eelarve koostamisel lähtuda eelnevate aastate eelarvete proportsioonidest.
• Eelarve projekt valmib vallavalitsuse, vallavolikogu eelarvekomisjoni ja valla asutuste koostööna. Valminud projekti esitab eelarvekomisjon vallavolikogule.
• Valla laenupoliitikaks on: laenusid saab võtta ainult põhjendatud investeeringuteks.

Hetkeseisund ja hinnang

Kõo vallas tegutseb kaks haridusasutust : Kõo Lasteaed “Tähekild” ja Kirivere Põhikool.

Õpilaste arv Kirivere Põhikoolis on viimastel aastatel küll vähenenud, kuid valla ainukese üldharidust andva koolina tõestanud oma elujõulisust, seega ei ähvarda kooli lähiaastatel sulgemine. Praegu töötab koolis 14 õpetajat ja 10 abitöötajat. Pedagoogiline personal on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev. Koolihooned on ehitatud kolmel perioodil 1904 (aula, söökla, 5 klassiruumi), 1964 (7 klassiruumi, õpetajate tuba), 1999 (võimla, WC-d, riietusruumid). Lisaks kuulub koolikompleksi õpetajate elamu (2 korterit, poiste tööõpetuse ruumid, majandusruumid).

Mõlemad koolihooned vajavad rekonstrueerimist ning vastavusseviimist tuleohutus- ja tervisekaitse eeskirjadega. 

Staadion vajab uuendamist.

Gümnaasiumiealistele õpilastele on koolipiirkonnaks kujunenud Võhma linn ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa linn. Kutseõppeasutustest asuvad lähemal Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.

Kõo lasteaed “Tähekild” asub Kõo vallamaja põhjapoolses tiivas. Personal koosneb 6 töötajast. Lasteaias on 2 rühma, noorem „Killud” ja vanem „Tähed”, kokku 27 last. Teise rühma ruumide väljaehitamise tulemusena Kõos lasteaia järjekorda ei ole.

Lähiaastatel lasteaias käivate laste arv hinnanguliselt ei lange.

Tugevused:

         Põhihariduse saamise võimalus kodu lähedal.

         Soodne asukoht, looduslähedus.

         Kvalifikatsiooninõuetele vastav, koostöö- ja arenguvõimeline pedagoogiline kaader.

         Tugevad traditsioonid.

         Loominguline õhkkond

         Õpilastranspordi olemasolu (soodustusega vallabuss õpilasekskursioonideks)

         Head sportimisvõimalused 1999.a. valminud võimlas.

         Õpilaste head tulemused maakonna aineolümpiaadidel ja spordivõistlustel.

         Pikaajalised rahvusvahelised suhted Soome ja Rootsi koolidega. Toimiv õpilasvahetus ja koostööprojektid.

         Õpilaste mitmekülgne arendamine huviringides ning osalemine erinevatel konkurssidel ja võistlustel.

         Vähene õpilaste arv klassis võimaldab individuaalse lähenemise igale õpilasele.

         Töökasvatus koolis (suvine aiatöö, hoogtööpäevakud kooliümbruse korrastamiseks).

Nõrkused:

• Laste arvu vähenemine.
• Vähesed vahendid õppekeskkonna parandamiseks ning materiaalse baasi täiendamiseks.
• Bussiliiklus dikteerib laste päevakava.
• Erivajadustega õpilaste arvu jätkuv suurenemine.
• Kooli paiknemine erivanustes hoonetes.

Võimalused:

• Olemasoleva arvutiklassi kasutamine õppeprotsessi kaasajastamiseks.
• Koostöö korraldamine naabervaldadega täiendkoolituse korraldamisel ning noorteorganisatsioonide loomisel.
• Head sportimisvõimalused ka täiskasvanutele kooli võimla baasil.
• Kool kui piirkonna kultuurikeskus (kontserditele oodatud ka vallarahvas).
• e – kooli rakendamine.
• Osalemine projektides, mis toovad kasu ka vallarahvale (vanapaberi kogumine, “Teeäär puhtaks” jm).
• Koostöö lastevanematega/peredega.
• Erinevates rahastamisprojektides osalemine, sponsorite leidmine.

Ohud:

• Käitumisraskusrega laste arvu suurenemine
• Probleemsed pered, erivajadusega lapsed
• Liitklasside tekkimine laste arvu vähenedes

Eesmärgid ja prioriteedid

• Teha põhihariduse omandamine kättesaadavaks ja tagada koolikohuse täitmine.  
• Kvaliteetse kaasaja nõuetele vastava hariduse andmine.
• Lastes õigete väärtushinnangute ning käitumisnormide kujundamine.
• Põhihariduse andmine võimalikult kodu lähedal.
• Lasteaias luua eeldused ja tingimused selleks, et meie lasteaed oleks avatud ja lastekeskne, kodune ja turvaline. Lapse arendamine läbi mängu.
• Soodsate tingimuste loomine laste alushariduse omandamisel, arvestades lapsevanemate soove.  Luua võimalused erivajadustega laste õpetuseks enne kooli.  
• Tagada koolides võimalikult hea õppekeskkond, turvalisus ja õpilaste heaolu.
• Haridusasutuste demokratiseerimine. Kaasata haridusasutuste juhtimisse koolides töötavad inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased ning omavalitsus, lapsevanemad, vilistlased, hoolekogud ja õpilasomavalitsus.  
• Täiskasvanutele teabe vahendamine täiend- ja ümberõppevõimaluste kohta.

Arengusuunad ja tegevused

• Kirivere Põhikooli koolihoonete rekonstrueerimine.
• Uute õppekavade rakendamine, mille eesmärgiks on kvaliteetsema haridusteenuse osutamine. Suurem rõhk arvuti- ning võõrkeelte õpetamisele. Praktilise võõrkeele oskuse kasutamise võimalus suheldes sõpruskoolidega Soomes ja Rootsis.
• IT vahendite kasutamine õppeprotsessi mitmekesistamiseks.
• Kooli ja lasteaia inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine.
• Muusikaklassi välja arendamine.
• Poiste tööõpetuse ja tüdrukute kodunduse klassi ruumide remont ja sisustamine.
• Sotsiaalpedagoogi tööle rakendamine.
• Kooli lugemissaali väljaehitamine.
• Koolistaadioni rekonstrueerimine.
• Õuesõppe klassi rajamine.
• Kooli õpilaste arvu prognoosimine  - õpilaste arv 2008 kuni 2015 eeldatavalt 80 – 90 õpilast.
• Õpilase kui isiksuse igakülgne arendamine.    
• Täiendkoolituse võimaldamine kõigile töötajatele, pedagoogide atesteerimine.
• Koolibussiliinide käigushoidmine.
• Noorte vaba aja sisustamise võimaluste mitmekesistamine, koolis õpilastele puhkenurga rajamine.
• Logopeedilise teenuse osutamine lasteaias ja koolis.
• Õpetjate elamu kapitaalremont.
• Lasteaias õueala suurendamine, õueala mänguvahendite uuendamine. 
• Lasteaia köögi inventari uuendamine.
• I rühma WC ja magamistoa remont, naride vahetamine sahtelvooditeks
• I ja II rühma koridori kappide uuendamine.
• Lasteaia saali remont, inventari hoiuruumi väljaehitamine

Hetkeseisund ja hinnang

Kõo vallas toimub küllaltki aktiivne kultuurielu. Peamisteks tõmbekeskusteks on praegu Pilistvere (rahvamaja) ja Kõo (vallamaja saal, raamatukogu).Koksvere endises klubihoones tegutseb Koksvere Maanaiste Selts.

Raamatukogude kasutamine on väga aktiivne, kasutajateks on nii õpilased, kui ka vanemad inimesed. Interneti püsiühendus Kõo ja Pilistvere raamatukogus ning Koksvere lugemispunktis.

Pilistvere rahvamaja

Ca 100 aasta vanune hoone.

Ca 300 kohaline saal (ümbruskonna suurim saal)

Pilistvere Rahvamajas tegutseb mitu rahvatantsurühma (segarahvatantsurühm “Pilgar” ja Memmede tantsurühm “Labajalg”), Pilistvere rahvamaja näitetrupp, kapell Pilistvere Pillimehed, pensionäride klubi “Ajaratas”.

Sügiseti (novembrikuu viimasel nädalavahetusel) toimuvad (traditsioonilised) Pilistvere kihelkonna päevad. Kihelkonnapäevadest võtavad osa endise Pilistvere kihelkonna territooriumil asuvad omavalitsused: Kõo vald, Võhma linn ning Türi ja Imavere vallad Järvamaalt.

Hoones asub ka raamatukogu ja avalik internetipunkt. Rahvamajja on plaanis ehitada noortetuba. 

Tulevikus võiks kujuneda rahvamaja Pilistvere külakeskuseks (raamatukogu, Internetipunkt, noortetuba, ringid, kursused). Rahvamaja vajab renoveerimist.

Kõo

Kõos on vallarahva kasutada vallamaja (mõisa ringhoone) saal (Kõo lauluansambel, rahvatantsurühmad, ringide töö jne.)

Mõisa ringhoone lõunatiivas asuvad raamatukogu ja Kõo noortetuba. Raamatukogu koos avaliku interneti punktiga leiab külarahva seas väga aktiivset kasutamist. Raamatukogu avarates ruumides korraldatakse koostöös teiste asutustega (kool, lasteaed külaselts) kõikvõimalikke väljapanekuid, näitusi ja kohtumisi. Seoses vallalehe toimetamisega liigub raamatukogus vallaelu puudutav aktuaalne info. Toimib WIFI ühendus (raamatukogus).  

Kõo noortetuba on avatud kahel päeval nädalas, teistel päevadel toimub seal ringide töö.

Kõo Külaseltsi kuuluvad Kõo ja lähiümbruse külade elanikud. Tavaks on saanud Kõo külalaada korraldamine maikuu viimasel pühapäeval- see on vanade traditsioonide ellutoomine uuel kujul. Käsitöötoas (vanas vallamajas) on võimalik kangast kududa kolmedel telgedel. Sel rahvakultuuri vormil on omad kindlad harrastajad, kuid uued huvilised on alati oodatud ja võimalus korraldada väljaõpet. Samas toimuvad  kivi- ja klaasimaalimise õhtud, jõuluteemalised õppepäevad. Korraldatakse väljasõite.

Koksvere

Koksveres kasutab endist klubihoonet Koksvere Maanaiste Selts. Hoones asub saal ja ruumid ringide tööks. Hoone vajab rekonstrueerimist.   

Anni park

Asub Koksvere külas. Krundi suurus 1,22 ha.  Laululava. Šašlõkiahjud. Jaanitule ja teiste vabaõhuürituste paik.  Tulevikus peaks jääma kasutusotstarve samaks. Vaja oleks muuta tolmuvabaks ühendustee, ehitada välja autoparkla ja WC-d, teha laululava kapitaalremont .  

Kirikud

Valla territooriumil asub kaks kirikut ja kaks surnuaeda.
Pilistveres tegutseb EELK Pilistvere Andrease kogudus. Koguduse alguseks loetakse aastat 1222. Keskaegne kirikuhoone pärineb 13.sajandi viimaselt veerandilt. Koguduse hingekirjas on üle 800 liikme, neist maksab regulaarselt liikmemaksu veidi üle 200 inimese. Kohaliku valla, paljude Eesti annetajate ja Soome sõpruskoguduste toega on taastatud nõukogudeajal hävitatud pastoraadihoone. Koguduse eestvedamisel on korrastatud ajaloolise kirikumõisa territooriumi, mille juurde kuulub ka Kommunistliku Genotsiidiohvrite Memoriaal. Kogudus korraldab palju erinevaid tegevusi kohalikele noortele ja külalistele väljaspoolt. Toimuvad kristlikud noortelaagrid, noorkotkaste ja skautide laagrid, koolituseminarid jms. Kogudusetöö vormideks on pühapäevased jumateenistused, pühapäevakool, leerikool ja muud koguduse sündmused. Kogudusel on  kolm  sõpruskogudust: Säkylä ja Pälkäne Soomes ja Tallinnas Toompea-Kaarli kogudus. Tihedamad suhted on veel Viljandi praostkonna kaudu Tuusula sõpruspraostkonnaga Soomest ja Helsingi koguduseliiduga noortelaagrite korraldamisel.

Pilistvere pastoraadihoones asub kommunistliku genotsiidi teemaline püsinäitus.

Arussaare külas asub Arussaare Apostliku Õigeusu Kirik. Ehitatud 1873.a. Kogudus on tunduvalt väiksem, kui Pilistveres. Kirik on halvas seisus ja vajab remonti.

Pilistvere Memoriaal

Rajati EELK Pilistvere Koguduse eestvedamisel.

Praeguseks ajaks on atraktiivseim vaatamisväärsus kivikangur, kus igal maakonnal on oma mälestuskivi. Talgukorras taastatakse tammehiit, praeguseks on istutatud juba üle 1000 puu. Pilistvere memoriaali arendatakse koos kõigi kihelkonna valdadega, Eesti Memento Liidu ja Represseeritute Abistamise Fondiga. Töid toetavad ka paljud eraisikud ja firmad.

Soov on kujundada memoriaalist üle-eestiline kommunismiohvrite memoriaal. Plaanis on korrastada Navesti jõe kaldad, Pilistvere külas põhja poole jääv osa on Siberi teemaline ja lõuna poolne osa metsavendluse teemaline parkmets koos muldonnide ja punkritega. Idee on meenutada looduse kaudu eestlaste pagulusteed ja paiku kuhu teiste riikide vägivald meie rahvast on paisanud.

Venevere Puhkeküla

Venevere Puhkeküla kuulub Aare Priks’ile. Ehitatud on uus terrass ja võrkpalliplats, renoveeritud köök, WC-d ja osaliselt saun, paigaldatud kämpingumajad ning tehtud korda rand. Kompleksist on kujundatud vaba aja veetmise keskus, kus on võimalik telkida ning korraldada suviseid lastelaagreid, asutuste suvepäevi, spordivõistlusi jms.

Sport

Uue võimla valmimisega Kirivere Põhikooli juures on spordiga tegelemiseks võimalused avardunud.  Kooli juures toimuvad jalgpalli, saalibändi, rahvastepalli ja sportmängude ning male treeningud. Õhtuti on ka vallarahval võimalik kooli võimlat treeninguteks kasutada. Iga-aastaselt toimub Jüriöö jooks (osa võtavad ka naabervaldade ja –koolide esindused), traditsiooniks on saanud jõuluturniir males. Osa võetakse piirkondlikest spordiüritustest. Palliplats on Pilistveres ja Venevere Puhkekülas.

Rekonstrueerimist vajab kooli staadion (rajakatte uuendus, täismõõtmeliseks).     

Valla põhiliseks spordikeskuseks on põhikooli staadion ja võimla, vajalik on palliplatsi ehitamine  Kõosse ja Koksverre.  

Tugevused:

• Kultuurimaja ja kiriku aktiivne tegevus.
• Tihe koostöö kultuuri- ja haridusasutuste vahel.
• Aktiivne kultuurielu.

Nõrkused:

• Elanike passiivsus ja vähene huvi kohalike kultuuri- ja spordisündmuste vastu.

Võimalused:

• Raamatukogust kujuneb mitmekülgsete võimalustega vaba aja veetmise, elukestva õppe ja infokeskus.
• Eneseteostusvõimaluste, maaturismi, kodu-uurimise ja ühistegevuse areng.
• Külade sotsiaalse ja kultuurilise, sh spordi ja noorte tegevuse edendamine.
• Noortetöö arendamine külades.
• Sportimisvõimaluste mitmekesistamine, välisväljakute rajamine.

Ohud:

• Vähesed rahalised vahendid rahvamaja ja teiste hoonete remondiks ja käigushoidmiseks.
• Rahvakultuuri hääbumine, kuna noortel on vähene tahe sellega tegelda.
• Valla äärealade elanike võimalused ühistegevuses osaleda vähenevad halveneva transpordiühenduse tõttu.
• Noorte passiivsus.

Eesmärgid ja prioriteedid

• Arengukava eesmärk on Kõo valla kultuurielu edasine kujundamine, igale inimesele võimaluste tagamine osalemiseks kohalikus kultuurielus.
• Pakkuda kohalikele elanikele soodsaid sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.
• Valla ühtse kultuuri- ja spordipoliitika loomine.
• Toetada kohaliku rahvakultuuripärandi säilimist ja arendamist, tähtsustada koduloolist uurimistegevust.
• Pakkuda noortele võimalusi vaba aja veetmiseks.
•  Suurendada inimeste aktiivsust spordiga tegelemisel ja huvi tervislike eluviiside vastu.

Arengusuunad ja tegevused

• Jätkata Kõo traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist valla eelarvest (Kihelkonna päevad, Jüriöö jooks, Venevere järve pidu, Anni Pargi jaanituled jne.)
• Valla raamatukogudest kaasaegsete info- ja internetipunktide kujundamine.
• Kultuuriasutuste materiaalse olukorra parandamine, inventari täiendamine ja uuendamine.
• Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust, teha koostööd naabervaldade kultuuriasutustega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil.
• Koostada kultuurimälestiste ja kunstiväärtuslike objektide register.
• Toetada rahvakultuuri ja spordiga tegelevaid gruppe ja üksikisikuid.
• Omaalgatusliku ja ühingulise sporditegevuse toetamine.
• Noortespordi edendamine, toetada valla võistkondade osalemist maakondlikel jt võistlustel.
• Luua tingimused erinevate noorte-, laste- ja spordilaagrite korraldamiseks.
• Spordirajatiste tehnilise taseme tõstmine, Kirivere kooli staadioni rekonstrueerimine.
• Laste ja noorte vaba aja sisustamine ürituste korraldamise ja huvialategevuse kaudu. Noorte omaalgatuse toetamine. Noorteprojektides osalemine.Noortevolikogu asutamine.
• Noorsootöötaja töölevõtmine.
• Organiseerida osavõtte üritustest väljaspool valda (Põltsamaa jõe mängud, Sakala mängud).
• Anni Pargi tee muutmine tolmuvabaks, autoparkla ja WC-de rajamine, laululava remont.
• Pilistvere Rahvamaja ruumide kap. remont.
• Kirikute ja kabeli remont. Pilistvere ja Arussaare surnuaedade kiviaedade remont.  

• Kõigile tasuta bussisõit valla jaanitulele ja kihelkonnapäevadele.
• Võimalusel toetada bussi kasutamist kultuuri- ja spordikollektiividele.
• Toetame mittetulundusühinguid ja omaalgatuslikku külaliikumist. Abistame külade arengukavade ja projektide koostamisel.
• Jõusaali väljaehitamine.

Hetkeseisund ja hinnang

Tervishoiusüsteem on optimaalne ning rahuldab kohalikke vajadusi. Kõos on perearsti vastuvõtupunkt. Eriarstiabi on kättesaadav Põltsamaal ja Viljandis. Olemas on apteek ja hambaravikabinet. Kirivere külas asub hooldekodu. Esineb palju alkoholismi. Levima on hakanud tuberkuloos. Pilistvere Hooldekodus on tööl med. õde.

Tugevused:

• Esimese etapi arstiabi kättesaadavus.
• Perearstipraksise olemasolu.
• Hambaravi teenuse kättesaadavus (1 kord nädalas).
• Apteegi olemasolu.

Nõrkused:

• Elanikkonna vananemine .
• Jätkuv väljaränne ja negatiivne iive.
• Üksikutel juhtudel sotsiaalabist sõltumine, iseendaga toimetulematus.
• Alkoholismi ja tuberkuloosi levik ja sellest tulenevad tervisehäired.
• Ravimite pidev hinna tõus  
• Perearstisüsteemi mitte patsiendikeskne poliitika

Võimalused:

• Riiklik tervishoiualane abi maapiirkondadesse (praktiliselt puudub).  
• Koostöö teiste omavalitsustega ühiste probleemide lahendamisel

Ohud:

• Sotsiaalprobleemide edasine levik (nakkushaigused, alkoholism)
• Perearstipunkti likvideerimise oht
• eriarstiabi raske kättesaadavus 

Eesmärgid ja prioriteedid

• Tagada tervislik elukeskkond ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus kohapeal.
• Tagada haiguste ennetamine.
• Valla elanikel tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine (lektorid, eriarstid jne.) ning võimaluste loomine spordiga tegelemiseks.
• Tervishoiutöötajate pidev täiend- ja ümberõpe.

Arengusuunad ja tegevused

• Suurema tähelepanu pööramine profülaktilisele tööle, haiguste ennetamisele (rahva seas tervisliku toitumise ja tervete eluviiside propageerimine).
• Laste mänguväljakute ehitamine ning korrastamine.
• Spordivõistluste ja tervisepäevade korraldamine.
• Tervislike ja sportlike eluviiside toetamine ning propageerimine.
• Arstipunkti ülalpidamise toetamine valla poolt.
• Alkoholismi ja muude sõltuvuste vastu võitlemine

Hetkeseisund ja hinnang

Kõo vallas töötab sotsiaalnõunik ja koduhooldustöötaja. Nende töökohustuseks on aidata sotsiaalselt hättajäänud vallakodanikke ja välja selgitada kitsaskohad ja puudused sotsiaaltöös.

Vallavolikogu alaline sotsiaal- ja tervishoiukomisjon vaatab läbi kodanike avaldused ja teeb vallavalitsusele ettepanekud toetuste väljamaksmiseks või teenuse osutamiseks.  

Kõo vallas on: 10 paljulapselist peret, pensioniealisi 274; puudega isikuid 98

Valla sotsiaalhoolekandesüsteemis on tähtis koht Pilstvere hooldekodul, kuhu on võimalik paigutada endaga mittetoimetulevaid vanureid ja töövõimetuspensionäre. Hooldekodus on ühe ja kahekohalised toad ning head tingimused ööpäevaringseks teenuse saamiseks   24 abivajajale. Hooldekodu müüb teenust ka teistele omavalitsustele, kuid eelisjärjekorras on siiski oma valla abivajajad. Käesoleval ajal viibib hooldekodus 11 Kõo valla elanikku. Kui on vabu kohti, on võimalik pakkuda ka lühiajalist teenust (näiteks kui lapsed on reisil või muudel põhjustel ei saa ajutiselt oma vanemate eest hoolitseda). Hooldekodu juhatab juhataja, töötab neli hooldustöötajat, meditsiiniõde  ja teenindavat  personali on neli inimest. 2006.a alustati Pilistvere Hooldekodus suuremate renoveerimistöödega, et parandada hooldekodus pakutava teenuse kvaliteeti ja viia hoone vastavusse töötervishoiu-, tuleohutuse ja veterinaar- ja toiduameti nõuetele. Käesolevaks ajaks on tööd lõpetatud. Plaanis on sauna ja keldri remont, olmesisustuse uuendamine, liikumispuudega ja lamavate hoolealuste  abivahendite uuendamine ja uute muretsemine  ning vastavalt vajadusele jooksev sanitaarremont

Tagamaks iseseisvat toimetulekut igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel töötab vallas  koduhooldustöötaja. Koduhooldusteenusel on käesoleval ajal kuus peret.

Vallas on kaks sotsiaalmaja, milles on kokku 12 korterit ja eraldi sotsiaalkortereid on kaks.Kõo sotsiaalmaja vajab rekonstrueerimist (katuse vahetus, elektritööd ja veesüsteemi viimine II korrusele).

Kaugemate külade elanike paremaks pääsemiseks  kauplusse ja ametiasutustesse viib valla buss kord nädalas soovijad lähimasse linna ja valla keskusesse.

Juhul, kui isikul ei ole puudest või vanusest tulenevalt võimalik kasutada ühistransporti osutab vald  transporditeenust raviasutuses või ametiasutustes käimiseks väljapool valda ja maakonda .

Töötute arv on oluliselt vähenenud. Käesoleval ajal on töötuna arvel 6 isikut.

Oluliselt on vähenenud ka toimetulekutoetuse saajate arv. Kui 2000.a. oktoobrikuu seisuga oli toimetulekutoetuse saajaid 76, 2004 25, siis  2007.a oktoobris on toimetulekutoetuse saajaid 3 peret.

Kõo vallas makstakse erinevaid sotsiaaltoetusi:

• lapse sünnitoetus,
• matusetoetus,
• koolitoetus 1. kl astujatele
• kooli lõpetamise toetus
• toetus lastelaagri soodustuusikutele,
• laste jõulupakid,
• prilliklaasi toetus lastele,
• ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude toetus,
• puueteda inimeste toetused (ravimitoetus, transporditoetus, hooldusvahendite laenutus, küttetoetus)
• erakorralised toetused õnnetusjuhtumite korral
• kutseõppetoetus (õpilaskodu üür, toit)
• õpilaste bussisõidukulude hüvitamine,
• mitmesugused ühekordsed toetused vastavalt põhjendatud taotlustele

Tugevused:

• Toimiv sotsiaalabisüsteem.
• Pilistvere hooldekodu olemasolu.
• Sotsiaalmajade ja korterite olemasolu.
• Valla eelarves on sotsiaalteenusteks ja toetusteks eraldatud piisavalt raha

Võimalused:

• Sotsiaalse suunitlusega mittetulundusühingute areng.
• Toimiv avahoolduse süsteem.
• Uute teenuste väljaarendamine.

Nõrkused:

• Endaga mittetoimetulevaid inimesed
• Osale vallaelanikele on omane kätteõpitud abitus
• Osal vallaelanikel puudub motivatsioon töötamiseks

Ohud:

• Süvenev alkoholism
• Elanikkonna jätkuv vananemine.
• Väljarände jätkumine, süvenev provintsistumine 

Eesmärgid ja prioriteedid

• Inimeste toimetulekuoskuse tõstmine.
• Eakate inimeste vajaduste väljaselgitamine ja vajadusel uute teenuste loomine
• Lastega perede toimetulekute ja vajaduste  väljaselgitamine ning selle abil nende elukvaliteedi tõstmine
• Vabatahtlik tugiteenus lastele ja lastega peredele
• Abivajajatele valikuvõimaluse pakkumine erinevate abivormide näol, lähtumine abivajajate huvidest, vajadustest ja soovidest.
• Soodustada erasektori tegevust sotsiaalteenuste osutamisel.

Arengusuunad ja tegevused

• Kõo sotsiaalmaja rekonstrueerimine.
• Toimetulekuks toetada õppivaid noori, paljulapselisi ja noori peresid ning üksikvanemaid.
• Organiseerida sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi töötutele ja tööotsijatele.
• Avahoolduse jätkamine ja arendamine.
• Hooldekodu pidev uuendamine ja kaasajastamine
• Täiendõppe tagamine hooldustöötajatele.
• Kriisiolukorra tekkimisel hoolduse ja hingeabi organiseerimine.

Hetkeseisund ja hinnang

Kõo valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. Senine politsei töö on suunatud põhiliselt juba toimepandud kuritegude avastamisele ning iga rikkumise korral haldusprotokolli koostamisele karistuse määramiseks. Kuritegude arv on püsinud aastate lõikes 18 rikkumise piires, millest on avastatud rohkem kui pooled. Põhilised kuriteod on vargused (vanadest tühjana seisvatest majadest), liiklusalased kuriteod ning alaealiste poolt toimepandud õigusrikkumised (suitsetamine, lõhkumised, alkoholi tarvitamine).

Tabel 4

Kuritegevus Kõo vallas

Aasta              Alustatud kriminaalmenetlusi   Alustatud väärtegude menetlusi

2006                           25                                                      146

2007(9 kuud)              16 (sh.4 liikluskuriteod)                      112

Viimasel ajal on korrakaitsetegevuses üha enam hakatud tähelepanu pöörama liikluskuritegude vähendamisele.Tegeldakese ka ennetava  tööga ja seda eelkõige  noorte osas. Töö peab olema pidev ja mis ajaks mingi eesmärk saavutatakse, sõltub paljudest erinevatest teguritest ning pole prognoositav. Koostöö politsei liinis toimub naaberomavalitsuste, abipolitseinike ja kaitseliiduga. Naabritega koostöö seisneb peamiselt info vahetuses ning vajadusel lisajõudude kasutamises. Kaitseliidult on võimalik saada lisajõude ürituste korraldamiseks, kui korra tagamiseks on vaja kasutada suurendatud isikkoosseisu.

Tugevused:

• Üsna hea ülevaade teeninduspiirkonnas toimuvast.
• Suhteliselt väike tööpuudus ja rohked vaba aja veetmise võimalused.
• Politsei ja kaitseliidu vaheline koostöö.
• Inimeste seadusekuulekus ja usaldus.
• Alaealiste komisjoni olemasolu kohapeal.
• Hästi toimiv võrgustik: alaealiste komisjon – kool – sotsiaaltöötajad - pereõde

Nõrkused:

• Politsei juhtimiskeskus on kaugel ja sealsed töötajad ei tunne valla iseärasusi.
• Raske 110-t kätte saada.
• Päästeteenistuse kohalejõudmine võtab aega.

Võimalused:

• Tugevam koostöö kõigi korrakaitseorganite vahel info kogumiseks ja kuritegevuse ennetamiseks.
• Korrakaitsealase töö finantseerimiseks toetustaotlused fondidele ning äriettevõtete ja organisatsioonide abi ürituste läbiviimiseks.

Ohud:

• Sotsiaalsete probleemide edasine pingestumine.
• Süvenev alkoholism ja  kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Eesmärgid ja prioriteedid

• Avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamine.
• Avalikkuse kaasamine õiguskorra tugevdamiseks selgitustöö tegemise kaudu.
• Suurem tähelepanu ennetavale tööle mitmete riskigruppidega (alaealistest õigusrikkujad, joobes juhid).
• Politsei koostöö süvendamine kohaliku omavalitsuse, kaitseliidu, lasteasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonidega.
• Tõsta elanikkonna teadlikkust oma vara kaitsel, signalisatsioonisüsteemide kasutamine.
• Liiklusjärelvalve tagamine.

Arengusuunad ja tegevused

• Politseiametnike ja keskkonnainspektsiooni töötajate kaudu tagada avaliku korra ja keskkonna kaitsmine ning rikkumise korral rakendada sanktsioone.
• Laialdase selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks, tõstes sellega valla elanike turvalisuse kvaliteeti.
• Abi osutamine politseile ja päästeteenistusele.
• Töö alaealistega:

1)    laste riskigruppide ja nende liikmete selgitamine;
2) infovahetus ja koostöö kriminaalhooldusametnikega;
3) narkovastane selgitustöö;
4) õigus- ja liikluskasvatus;
5) politseipropaganda lasteasutustes.

• Töö elanikkonnaga:

1) ülevaate andmine teeninduspiirkonnas toimuvast;
     2) rahva usalduse tõstmine;
     3) abipolitseinike kasutamine;
     4) sotsiaalse kontrollsüsteemi (naabrivalve) loomine;
     5) selgitustöö ja nõustamine enesekaitse ja varavalve küsimustes;
     6) elanikkonna informeerimine isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegude avastamisel;
     7) teavitada elanikkonda kuritegudest, nende avastamisest ja muudest rikkumistest massimeedias;
     8) arvamuse kujundamine politseist kui seaduskuulekate inimeste kaitsjast, nõustajast ja abistajast.

• Taastada tuleohutuse alase ennetus- ja selgitustöö tõhustamiseks kohalik tuletõrje selts. Pakkuda noortele võimalust osaleda tuletõrjespordis.

Hetkeseisund ja hinnang

Keskkonna seisund Kõo vallas on hea. Suuri keskkonnareostajaid siin ei leidu. Puudub täpne ülevaade põllumajanduslike väiketootjate keskkonnareostusest, kuid on lootus, et seoses keskkonnanõuete karmistumisega laheneb ka see probleem lähiaastate jooksul. Koksvere  biotiigid vajavad rekonstrueerimist ning puhastamist. Heaks võib pidada Kõo küla  puhastusseadmete olukorda.

Kõo valla territooriumile jääb Parika looduskaitseala 186,1 ha , Jõesaare kadakas ja Jõesaare kivi.

Arhitektuurimälestistest on Kõo vallas Pilistvere kirik (13.-20.saj.), Pilistvere kirikuaed (13.-20.saj.), Pilistvere kirikuaia piirdemüür väravaehitisega (19.saj.), Pilistvere kirikuaia kabel (19.saj.), Kõo mõisa peahoone (18.saj. II pool), Kõo mõisa viinaköök, (19.saj.), Kõo mõisa park (19.saj.), Arussaare õigeusu kirik (1873.a.).

Arheoloogiamälestistest asuvad Kõo vallas Ohvriallikas Arussaare külas, Ohvrikivi Arussaare külas, Kivikalme Kangrussaare külas, Asulakoht Koksvere külas, Asulakoht Loopre külas, Asulakoht Paaksima külas, Asulakoht Pilistvere külas, Hiiekoht "Hiiesaare" Soomevere külas, Kivikalme Soomevere külas, Kivikalme Unakvere külas, Asulakoht Venevere külas ja Kivikalme Venevere külas.

Heakord Kõo valla elamute ja teiste hoonete ümber on erinev: leidub nii hea välimusega ja hoolitsetud ümbrusega maju kui ka täiesti heakorrastamata hooneid. Probleeme esineb maanteede äärde ja metsade alla veetava prügiga.  

Kõo valla ligikaudne maabilanss.

Haritav maa: 5200 ha

Looduslik rohumaa:950 ha

Metsamaa: 7000 ha

Õuemaa: 140 ha

Muu maa: 1655 ha

Vastavalt Kõo vallavolikogu otsusele puuduvad Kõo vallas tiheasustusega alad. Küll on aga valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks: Koksvere ja Kõo küla ning Imavere – Karksi-Nuia ja Põltsamaa – Võhma maanteede äärne ala.

Kõo vallal on üldplaneering, mis on tehtud koos Võhma linnaga.

Tugevused:

• Üldine keskkonnaseisund on hea.
• Puuduvad suured keskkonnareostajad.
• Jahinduse ja kalanduse võimalused.
• Vähe harimata põlde
• Valla jäätmehooldus eeskirja olemasolu ning toimiv jäätmete äravedu.

Nõrkused:

• Veekogude (eelkõige Navesti jõgi) kinnikasvamine.
• Kobraste tekitatud probleemid.

Võimalused:

• Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine.
• Keskkonnaalase koostöö arendamise võimalused.

Ohud:

• Madal keskkonnateadlikus.
• Bensiinijaam võimaliku punktreostusallikana.

Eesmärgid ja prioriteedid

• Heakorra parandamine kogu valla territooriumil.
• Ehituses on peatähelepanu varemehitatud hoonete ja rajatiste renoveerimisel.
• Inventariseerida kõik ehitised ja rajatised.
• Renoveerida vee- ja kanalisatsioonitrassid ning reovee puhasti Koksveres.

Arengusuunad ja tegevused

• Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine.
• Majade heakorrakonkursi korraldamine.
• Teostada ehitusjärelvalvet.
• Tulenevalt Ehitusseadusest pidada ehitis- ning hooneregistrit.
• Igakülgne abi detailplaneeringute koostamise